Lõuna-Tammsaare talu asus end uuendama

Järvamaa Teataja 06.09.2007 www.jt.ee

Lõuna–Tammsaare talu asus end uuendama


Tammsaare–Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall lasi talu hooned muinsuskaitse alla võtta ja asus Põhjala Puu TÜ töömeeste abiga esmalt laudal katust vahetama.

Aasta algusest on muinsuskaitse all ka Tammsaare–Lõuna talu Albu vallas Vetepere külas, eile alustasid Põhjala Puu TÜ töömehed lauda katuse uuendustöid, mida muinsuskaitseamet toetab 300 000 krooniga.
Eile lõunaajal olid kolm Põhjala Puu TÜ töömeest jõudnud 1927. aastal ehitatud lauda senise rookatuse neljandiku maha tõmmata. «Kui Kõrvemaa maastikukaitseala mehed 1978. aastal muuseumi üles ehitasid, pandi ka meie laudale rookatus, et oleks kompleksiga ühesugune,» selgitas Tammsaare–Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall.
Vaaderpall sõnas, et nüüd oli katus hakanud vihma sisse laskma. «Harja peal on augud näha,» täpsustas ta. «Tuleb uus roovitus ja laastukatus peale, nagu on kõige esmalt olnud.»

Katus lasi vihma läbi

Talupidaja on Vaaderpall 1993. aastast, lauta tarvitab ta 19 veise pidamiseks. «Oma jõud peale ei hakka, ega talupidaja rahakott suur ole ja tänapäeval on ehitustöö kallis, aga ühiselt teeb palju ära,» arutles ta.
Põhjala Puu valis Vaaderpall lauda katust ehitama kolme pakkumise seast, töömahtu on esialgsete mõõtmiste järgi 480 ruutmeetrit. «Lepingu järgi peab katus valmis olema 15. oktoobriks, aga kõik oleneb ilmataadist,» lausus ta.
Katusetöid teha on muinsuskaitseamet toetanud Pearu Vaaderpalli 300 000 krooniga.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektoril Aino Pungal tuli mõte Tammsaare–Lõuna talu kui Järvamaal teadaolevalt ainuke arhailise taluarhitektuuri ehe näide kaitse alla võtta ja ennistada eelmise aasta algul. «Tammsaare–Põhja talu on ju puhas butafooria, peale aida pole seal midagi ehedat, aga näiteks Lõuna talu meeait on Järvamaal midagi erakordset,» selgitas ta. «Ka pole rookatus Järvamaale omane, see oli 1970ndate aastate restaureemise põhimõte.»
Järgmiseks aastaks on Pung teinud Muinsuskaitseametile rahataotluse aida ümberehitust alustada. «Püüame igal aastal kui vähegi võimalik Pearu Vaaderpalli neis töödes toetada, kuni on korrastatud ka järgmisel aastal 120aastaseks saav elumaja, Tammsaare–Põhja ja Tammsaare–Lõuna talu ühtne muinsuskaitsevöönd on eelmise aasta lõpul juba moodustatud,» lausus ta.

Vana tuleb asendada vanale sobivaga

Kadrina vallas Loobus tegutseva Põhjala Puu TÜ omanik Üllar Hendla peab Tammsaare–Lõuna talu lauda katuse vahetust ebatavaliseks tööks. «Muinsuskaitseobjektil on ju teised tingimused ja nõudmised,» põhjendas ta. «Vanal katusel on raske roovi loodi ajada, samuti tuleb jälgida, et ei läheks katki konstruktsioonid, mida siis halja puuga kindlasti asendada ei sobiks.»
Hendla märkis, et laastumaterjali valmistab ettevõte Loobus. Mis puutub tööde tähtaega, siis Hendla meelest läheb ikka oktoobri lõpuni ära. «Oleneb ilmadest, olulisem kui tähtaeg on siiski, et töö saaks korralikult tehtud.»

TAMMSAARE–LÕUNA TALU

1869 tuli tallu peremeheks Jakob Sikenberg, kelle suguvõsa pärineb Albu vallast Sikemäe soosaarelt.

Talu ostis Sikenberg mõisnikult 2350 hõberublaga.

Jakob Sikenbergil oli üheksa last, talu sai poeg Augustile, kelle kolmest tütrest jäi perega tallu elama tütar Liivi, kelle poeg on Pearu Vaaderpall.

Jakob Sikenbergi aegsetest hoonetest on säilinud elumaja (ehitatud 1888, esimene puhaste kambritega maja sealkandis, praegu säilinud põrandad, ühe külje aknad ja endine sissekäik nende vahel), ait, meeait, laut on pärast põlengut uuesti üles ehitatud 1927, raketega kaev asub ka sama koha peal.